Parodontoloogia
Parodontoloogia on hammaste ja igemete tugiaparaadi ning alveolaarse luu ravi.
Paradontiit on hambaid ümbritseva koe põletik, mis omakorda põhjustab igemeis ja lõualuudes düstroofilisi muutusi. See võib alata igemepõletikuga, millele järgneb igemete veritsus, kihelus, hammaste kõikumine.
Luu igeme all hakkab lagunema, tekivad igemepaunad. Haiguse progresseerudes hambad vajuva, sest lagunemas on hammast ümbritsev alveolaarne luu. Siis hakkavad hambad logisema, haigus on ägenemas ning pahatihti tekivad igemepaunas mädapõletikud ja abtsessid. Kui sa ei tee algsetest vaevustest välja ega võta midagi ette, hakkavad hambad pikapeale kõvasti logisema, siis kas kukuvad ise välja või tuleb need välja tõmmata.
Tavaliselt kulgeb haigus aeglaselt, ent juhtub ka kiireloomulisi haigusvorme. Sellist äärmiselt ebameeldivat haigusvormi põhjustavad haigusttekitajad mikroobid, mis puudulikku suuhügieeni tõttu suus vohavad. Kui aga lisaks esinevad geneetilised soodumused ja/või immuunsuspuudulikkus – on parandontiit varmas tekkima.
Kõik algab nagu ikka lapsepõlvest. Ebapiisav suuhügieen – kes ei pese hambaid üldse, kes sööb pidevalt magusat ja pehmet toitu (küpsised, saiakesed, krõpsud, maisihelbed, pulgakommid jms), mis viib niikaugele, et hambakaelale tekib pehme ja kleepuv kate, mis sisaldab toitainerikkast elukohta üüratutele mikroobikolooniatele. Siis tekib juba palju tihedam moodustis – hambanaast e hambaplekk.
Igeme äär punetab, on põletikuline, kuid otseste sümptomite puudumisel jätavad mõned need nähud tähelepanuta.
Just hambaplekkidest algavadki igemeääre põletikulised protsessid, e gingiviit. Igemed hakkavad punetama, on turses ja kihelevad. Edasi hakkavad igemed veritsema. Selline põletik algab põhiliselt 12-14 eluaastal, ent praegu võib kohata põletikku juba 6-8aastastel lastel.
Igemepõletiku ravi on hambakivi eemaldamine hambaarsti juures ning igapäevane suuhügieen – korralik hommikune ja õhtune hammaste pesemine ja põletikuvastase vahendiga loputamine.
Igemepõletik on eriti varmas tekkima teismeeas. Ka raseduse ajal on igemepõletiku tekkimise oht üsna kõrge. Seega soodustavad põletiku teket lisaks puudulikule hügieenile ka hormonaalsed ja immuunsed muutused.
Igemepõletik võib kesta mitmest kuust mitme aastani, hambakaelas tekkinud kate pakseneb ja muutub hambakiviks, mis omakorda hambajuure poole kasvades laostab igemeid ja alveolaarset luud aina sügavamalt.
Tuleb silmas pidada, et konservatiivsele ravile (st hambakatu eemaldamisele ja korralikule suuhügieenile) allub vaid 5 millimeetri sügavusele ulatuv paradontiit. Kui igemepaunad on juba 5-8 millimeetrit sügavad, tuleb ette võtta operatiivset raviprotseduuri – nn lappimist. Mida see tähendab? See on ka puhastamine, ent selleks avatakse igemed, st tehakse paikse tuimestusega sisselõikeid hambakaela juures, paljastatakse igemed ning siis puhastatakse need katust ja hambakivist kuni juurteni välja ning poleeritakse. Ka igemed puhastatakse seestpoolt, lihvitakse paksendid ära, paigaldatakse õigetpidi ning õmmeldakse kirurgiliste niitidega kinni. Tavaliselt tehakse selliseid lõikusi veerandike kaupa: ülemine paremalt, ülemine vasakult, alumine paremalt, alumine vasakult. Niimoodi kurnab lõikus vähem ja paraneb kiiremini. Sellist operatiivset ravi ei tasu peljata, kuna tulemused tasuvad igati ära. Niisugune lõikus peatab luude atroofiat ja kaotab põletikku.
Ka pärast operatiivset ravi tuleb regulaarselt hoolitseda oma hammaste eest – hoolikas pesu 2 korda päevas ja põletikuvastane loputusvahend!
Kui põletikulised igemepaunad on juba üle 8 mm sügavad, on luu juba väga sügavalt kahjustunud. Siin rakendatakse vaid toetavat teraapiat. Logisevad hambad tuleb eemaldada. Need hambad, mida alveolaarne luu veel kannab, puhastatakse katust ja kivist ning rakendatakse vastavat proteesimist.
Paradontiidi ravi võib omakorda raskendada suhkruhaigus.
Tänapäeval tuleb pidevalt juurde uusi ravimeetodeid. Üks neist on dioodlaserravi.
Parandontiit rikub samapalju hambaid kui kaaries, ent see ON RAVITAV!
Kaariese ja paradontiidi põhjustajad on samad – puudulik suuhügieen ja väärad toitumisharjumused. Nagu paljud muud meie tervisehädad, on needki pärit lapsepõlvest. Seega harjutagem lastele õigeid suuhügieeni võtteid juba varakult sisse!
Profülaktika
Profülaktika haigusnähtude ajutise kadumise e remissiooni ajal: hoolikas suuhügieen, kõva kuidainerikka toidu tarvitamine, korralik toidu läbimälumine kõigi hammastega, õigeaegne hambakatu eemaldamine ja hambaaukude kinniplommimine. Varajast parondontiiti avastamist võimaldab vaid põhjalik hammaste ja igemete uuring, sh ka röntgenuuring.