Kaaries on hamba kõvakoe järkjärguline kahjustumine. Kahjustuda saavad hambaemail ja peamine hambakude – dentiin. Kaariese algstaadiumis on näha vaid vähest pindmist kahjustust, kaariese progresseerudes aga tekivad hambakudedesse tühimikud. Kui jätta kaaries ravimata, hävitab see hamba täielikult. Selge aga, et kaariese ennetamine on igati kasulikum.
Puuduliku suuhügieeniga jäävad suhu toidujäägid, sellega tekib hambakatt – kleepuv kile, mis koosneb mikroobidest, põhiliselt streptokokkidest. Just viimased põhjustavad hammaste lagunemist. Bakterid toodavad piimhapet, mis omakorda põhjustab mineraalide kadu hambaemailist – nii algabki kaaries.
Hambaemail muutub rabedaks, mida esialgu palja silmaga ei näe – hambapinnale tekivad veidi heledamad laigud – nn valge laigu kaaries. Sellest võib märku anda näiteks mõne tugeva orgaanilise värvipigmendi sattumine suhu, mistõttu võib heledam laik värvi muuta. Kuigi selles staadiumis ei tunne veel mingit valu, on see algava kaariese ja selgeks märgiks ning nõuab kohest ravi.
Ravimata jätmisel hambaemail hakkab lagunema ning tekib nn pinnakaaries. Kui aga venitada raviga ka edasi, enedeb kaaries jõudsasti. Läbi rabeda emaili tungivad läbi hambakoest toituvad aplad mikroorganismid. Seega tekib keskmine kaaries, mis muutub üsna pea sügavaks. Selles staadiumis toimuvad hambakudedes drasitised muutused ning mehaanilised, keemilised või temperatuurimuutustest tingitud ärritused põhjustavad valu.
Õigeaegse ravi puudumisel võib kaaries põhjustada selliseid raskeid hambahaigusi nagu pulpiit, periodontiit vms.
Hambaarst valib ravimooduse lähtudes sellest, kui kaugele on jõudnud patoloogiline protsess. Loomulikult on targem silmas pidada, et mida varem raviga alustada, seda vähema vaevaga ravi saab.
Kaariese varajastes staadiumides on ravi üsna lihtne. Valge laigu kaariese vastu aitab remineraliseerimine: emaili rikastatakse kaltsiumi ja fluori ioonidega, mis tugevdab emaili. Selleks hõõrutakse hambapinda vastavaid preparaate – kas geeli või vahtu. Tavaliselt nõuab see korduvaid protseduure ning arst otsustab emaili taastumise järgi, mitu ravikuuri veel vaja läheb. Tulemuste kestavad väga individuaalselt, ent kuna protseduur on üsna lihtne, on seda lihtne ka korrata. Samas on selline raviviis tõhus ka kaariese ennetamiseks.
1) Kaarisest lõhutud hammas
2) Lõhutud hammas pärast ravi
Kui aga kaaries on jõudnud tõsisemasse staadiumisse (st augud on juba näha), vajab see juba põhjalikumat ravi – kaariesepinna töötlemist ja hamba plommimist. Sellise töö põhieesmärgiks on kaariesest rikutud kudede eemaldamine, allesjäävate kudede desinfitseerimine, kindla plommi aluse loomine ning hambapinna esteetiliselt väljapeetud restaureerimine. Lõpuks plomm poleeritakse ja kaetakse fluoripreparaadiga.
Hambaid tervena hoida aitavad profülaktilised meetmed.
Kaariese ennetamine seisneb õiges toitumises, hoolikas suuhügieenis ning hammaste õigeaegses kontrollis. Kaariese ennetamise kõige lihtsamad meetmed on:
Ei tohi ka unustada, et stomatoloogilised probleemid mõjuvad organismi laastavalt ning võivad põhjustada ka tõsisemaid tervisehädasid. Seega on kaariese profülaktika üks tervise tähtsaim tegur!